Narva korteriühistud Kohtulahendid

Ringkonnakohus pidas koguvõla tõendeid piisavaks.

Puškini 45A Korteriühistu (praegu — Narva linn, A. Puškini tn 45a korteriühistu). Puškini 45A Korteriühistu nõudis Täisühing Mašukilt majandamiskulusid. Äriühing vaidlustas veeringluse, trepikodade remondi ja sillutise tasud, viidates eraldi sissepääsule, ning taotles hoovitee kulude tasaarvestust. Maakohus mõistis välja tunnustatud 257,26 eurot, jättes ülejäänud nõude ja tasaarvestuse rahuldamata. Ühistu vaidlustas 162,57 euro rahuldamata jätmise ja kulud; tasaarvestusest keeldumist ei kontrollitud. Ringkonnakohus pidas koosolekuotsuseid, remondidokumente ja suvise veeringluse metoodikat piisavaks. Eraldi sissepääs ei vabasta ühiskuludest. Apellatsioon rahuldati: koguvõlg on 419,83 eurot koos varem väljamõistetuga. Mõlema astme kulud jäeti äriühingule, nende rahalist suurust selles otsuses määramata.

Apellatsioon rahuldati; koguvõlg on 419,83 eurot ja mõlema astme kulud kannab äriühing.

Algselt jäi osa arvestusi tõendamata ning tasaarvestuse kulusumma kinnitamata. Hilisem apellatsioon hindas põhivõla tõendeid teisiti ja mõistis põhivõla täielikult välja; tasaarvestust ei vaadatud uuesti läbi.

Puškini 45A Korteriühistu (praegu — Narva linn, A. Puškini tn 45a korteriühistu). Puškini 45A Korteriühistu nõudis Täisühingult MAŠUK 419,83 eurot põhivõlga ja 6,34 eurot viivist. Ettevõte tunnistas 257.26 eurot, vaidlustas veeringluse tasu ja muid arvestusi ning taotles 3 466,54 euro hoovitee kulude tasaarvestamist. Kohus ei pidanud arveid piisavaks kõigi kulude ja nende jaotuse tõendamiseks. Tee rajamise vajalikkust ja tasaarvestuse põhimõttelist võimalust tunnustati, kuid maksumust toetas üksnes kostja arvutus ilma kuludokumentideta. Hiljem, 16. oktoobril 2015, tühistas Tartu Ringkonnakohus ülejäänud 162,57 euro põhivõla nõude rahuldamata jätmise: põhivõlga mõisteti kokku välja 419,83 eurot senise 257.26 euro asemel. Mõlema astme kulud jäid Täisühingu MAŠUK kanda. Tasaarvestusest keeldumist ei vaidlustatud ega apellatsioonis kontrollitud.

Algselt mõisteti välja tunnistatud põhivõlg 257.26 eurot, ülejäänud hagi ja tasaarvestus jäeti rahuldamata ning kulud poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. oktoobril 2015 ülejäänud 162,57 euro põhivõla nõude rahuldamata jätmise: põhivõlga mõisteti kokku välja 419,83 eurot senise 257.26 euro asemel. Mõlema astme kõik kulud jäid Täisühingu MAŠUK kanda. Tasaarvestusest keeldumist ei vaidlustatud ega uuesti kontrollitud; viivist selle muudatusega juurde ei mõistetud.

Kohus lisas põhjendused varasemale otsusele, millega jäeti Harjaks Inkasso OÜ nõue kahe kostja XX vastu rahuldamata. Kohus pidas tõendatuks ühistule võla tasumise.

Harjaks Inkasso OÜ, kes oli omandanud nõude korteriühistult Nartall 18, palus mõista kahelt omanikult solidaarselt välja 1 306,52 eurot: põhivõlg 722,44 eurot ja viivis 584,08 eurot, samuti edasine viivis 0,07% päevas alates 1. augustist 2013, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Üks kostja vaidlustas arvestuse ning esitas arved ja tasumise tõendid. Teine hagile ei vastanud. Kohus keeldus tagaseljaotsuse tegemisest üksnes teise kostja suhtes: selles vaidluses tuli ühise võla olemasolu ja suurus tuvastada mõlema suhtes koos. Esimese kostja võlatunnistust tõlgendas kohus olemasoleva võlgnevuse kinnitamise, mitte uue iseseisva kohustusena. Seega sai võlgnik sellele vastu vaielda eraldi vastuhagi esitamata. Nõude üleminekut inkassoettevõttele pidas kohus tõendatuks, kuid see ei välistanud varasema võlausaldaja vastu olemas olnud vastuväiteid. Hageja arvestus erines ühistu arvetest. Kohus pidas tõendatuks, et 13. juuniks 2014 oli võlg tasutud. Teist tõendit võla puudumise kohta kogu ajavahemikul alates 2010. aastast ei aktsepteerinud kohus tervikuna, sest varasemat võlga kinnitasid muud dokumendid. Siiski ei kuulunud just esitatud nõue ega viivis rahuldamisele. Varem, 23. oktoobril 2014 oli hagi juba lühikese otsusega rahuldamata jäetud. Pärast seda, kui hageja teatas edasikaebamise kavatsusest, täiendas kohus otsust kirjeldava osa ja põhjendustega, säilitades hagi täieliku rahuldamata jätmise. Kulud jäid inkassoettevõtte kanda. Kohus parandas ise hagihinna 1 444,88 eurolt 1 491,10 eurole; see on menetluslik väärtus, mitte raha väljamõistmine.

Täiendada 23. oktoobri 2014 otsust kirjeldava osa ja põhjendustega. Jätta Harjaks Inkasso OÜ hagi kahe kostja vastu solidaarse võla ja viivise nõudes rahuldamata. Jätta kulud hageja kanda; parandada hagihind 1 491,10 eurole.

Hageja XX nõudis korteriühistu Narva Sõbralik 06.05.2010 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist, tuginedes eeskätt dokumentide esitamata jätmisele kaks nädalat enne arutelu. Vaadati läbi hageja XX apellatsioon Viru Maakohtu 16.05.2011 hagi rahuldamata jätnud otsuse peale.

Hageja XX vaidlustas korteriühistu Narva Sõbralik (praegu – Narva linn, A. Puškini tn 2a korteriühistu) 6. mai 2010 üldkoosoleku otsused, nõudes nende tühisuse tuvastamist ehk õigusliku toime puudumist vastuvõtmisest alates või nende kehtetuks tunnistamist. Vaidlus puudutas majanduskava, aruande ja bilansiga eelnevat tutvumist. Hageja väitis, et vajalikke dokumente ei antud kaks nädalat enne koosolekut. Ühistu vaidles vastu: kokkukutsumise kord oli täidetud, dokumendid saadetud ning teavitamiskohustuse rikkumine ei välistanud iseenesest koosoleku pidamist. Viru Maakohus jättis 16. mail 2011 hagi rahuldamata. Esimese astme kohus tunnistas tutvumistähtaja rikkumist, kuid ei pidanud seda nõude rahuldamiseks piisavaks. Hageja XX palus apellatsioonis otsuse tühistada. Ringkonnakohus nõustus tõendite hinnanguga dokumentide hilise esitamise kohta, kuid mitte õigusliku järeldusega, et sellel pole tagajärgi. Majanduskava ja aruanne anti üle vaid kolm päeva enne arutelu; bilansi esitamist ei olnud tõendatud. Tollal kohaldatud normide järgi pidi eelnev tutvumine andma ühistu liikmetele mõistliku aja oluliste juhtimisküsimuste hindamiseks. Samas ei tulenenud viidatud normist kohustust saata ka revisjonikomisjoni akt. Apellatsioon rahuldati osaliselt. Kohus tühistas hagi rahuldamata jätmise 2009. aasta aruande, 2010. aasta eelarve ning 2010. aasta remonditööde ja remondifondi maksemäära kinnitamise osas ning tunnistas ise need kolm otsust kehtetuks. Neljanda, laekunud maksete arvestamise korda puudutava otsuse kehtetuks tunnistamata jätmine jäi muutmata: kohus ei leidnud seost tuvastatud rikkumisega. Mõlema astme menetluskulud jäeti 25% ulatuses hageja XX ja 75% ulatuses ühistu kanda; ühistult mõisteti riigi kasuks välja ka 50 eurot riigilõivu. Tulemus tähendab konkreetsete otsuste kehtetuks tunnistamist, mitte kõigi koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist.

Rahuldada apellatsioon osaliselt. Tühistada esimese astme otsus osas, milles jäeti 06.05.2010 koosoleku punktide 1–3 otsused kehtetuks tunnistamata, ja teha selles osas uus otsus: tunnistada kehtetuks 2009. aasta aruande, 2010. aasta eelarve ning 2010. aasta remonditööde ja remondifondi maksemäära kinnitamine. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Esimese ja apellatsiooniastme menetluskulud: 25% hageja XX ja 75% korteriühistu Narva Sõbralik kanda. Mõista ühistult riigi kasuks välja 50 eurot riigilõivu; tasumise tähtaeg on 15 päeva otsuse jõustumisest.