Õigusarhiiv: Narva korteriühistute kohtupraktika ülevaated

Ühistu nõudis 4. mai 2011 koosolekul kehtestatud tasumata sihtmakset elektrikilpide vahetamiseks. Kostja väitis, et võrdne makse ei vasta põhikirjalisele pindalapõhisele jaotusele, viivise kohta puudub eraldi otsus ning töödele kulus kogutust vähem raha. 11. juulil 2014 rahuldas kohus hagi lühendatud otsusega. Pärast seda, kui kostja teatas kavatsusest otsus edasi kaevata, lisas kohus kirjeldava ja põhjendava osa. Väljamõistmise tulemus jäi samaks. Kohtu hinnangul ei olnud makset kehtestanud otsust vaidlustatud ning see jäi kostjale kohustuslikuks. Tema tasumata 40 eurot kinnitasid arvestus, aruandlus ja protokoll. Kostja osales koosolekul ning sai arved, millest nähtus maksetähtpäev 30. november 2011. Kilpide vahetamiseks koguti 4 400 eurot ja kasutati 3 669,31 eurot. Kohus järeldas, et jääk kanti järgmise aasta kavasse; ka aruannet ja kava kinnitanud otsuseid kostja ei vaidlustanud. Juhatuse õiguse viivist arvestada tuletas kohus seadusest ega nõudnud selleks eraldi koosoleku otsust. Välja mõisteti 40 eurot makset ja 7,16 eurot viivist 1. mai 2013 seisuga, kokku 47,16 eurot. Kuludest mõisteti välja 60 eurot riigilõivu ja 130 eurot õigusabikulu, kokku 190 eurot. Vajalikku summat ületanud riigilõivu osa kostja kanda ei jäetud: hagejale selgitati õigust taotleda selle tagastamist riigieelarvest.

Ühistu võlanõude menetlus oli poolte taotlusel 7. aprilli 2014 määrusega peatatud. 9. septembril taotlesid nad asja lõpetamist kompromissi tingimustel. Ühistu loobus hagist ja kostja toetas loobumist. Pooled kinnitasid, et neil ei ole selle asja eseme suhtes vastastikuseid nõudeid ning kumbki kannab enda kulud. Kohus leidis, et kokkulepe on seaduslik, täidetav ega kahjusta avalikku huvi. Kokkuleppe kinnitamiseks menetlus taastati ja seejärel lõpetati. Kohus määras ühistule pärast määruse jõustumist tagastada 239,67 eurot* ehk pool tasutud 479,33 euro suurusest riigilõivust. Määruses ei ole iseseisvat järeldust algse võlanõude põhjendatuse kohta. Tagastamise täitmist ei ole kinnitatud.

KÜ Kangelaste 3 nõudis XX-lt teenustasu võlga üldkoosolekutel kinnitatud tariifide alusel: 10,00 krooni/m² (0,64 eurot/m²) ning hiljem 12,20 krooni/m² (0,78 eurot/m²). Maakohus peatas menetluse, sest teises asjas vaieldi 3. novembri 2009. aasta üldkoosoleku otsuse tühisuse üle. Ühistu leidis, et nõue ei tugine ainult sellele otsusele ning tühisuse vastuväidet saab lahendada võlavaidluses. Kostja pooldas eraldi kohtuasja tulemuse ootamist ja vaidlustas tariifide hilisema kinnitamise. Ringkonnakohus tühistas peatamise: üldkoosoleku otsuse tühisusele võib tugineda nii hagiga kui ka vastuväitega ning maakohus peab selle aluseid kontrollima käesolevas võlavaidluses. Asi saadeti tagasi menetluse jätkamiseks. Võla olemasolu ja tariifide kehtivust selle määrusega ei otsustatud; kulude jaotus jäi maakohtule asja sisulisel lahendamisel.

KÜ Kangelaste 3 esitas võlanõude mitme kostja vastu. Nelja kostja suhtes võttis ühistu hagi tagasi ning nende suhtes jäeti hagi 31. augustil 2012 läbi vaatamata. Nende kulud jäid ühistu kanda. Hiljem määras maakohus hüvitatavate esindajakulude suuruseks 599,98 eurot. Ühistu taotles hüvitise vähendamist, vaidlustades esmase konsultatsiooni, esindusõiguse ja töö mahu. Samuti soovis ta jagada ühise esindaja kulud ühe kostja ja ülejäänud nelja kostja vahel pooleks. Ringkonnakohus ei leidnud alust maakohtu hinnangusse sekkuda. Konsultatsiooni ajal oli vajalik esindusõigus olemas; hilisem kohtule teatamine ei muutnud kulu põhjendamatuks. Eri kostjate vastu esitatud nõuete õiguslik alus erines ning kogu õigusabi ei saanud lugeda kattuvaks. Esindaja pidi olema valmis nelja kostja huve kaitsma kogu istungi jooksul. Protokoll ei kinnitanud väidet, et istung lükati edasi esindaja ettevalmistamatuse tõttu: pooltele anti aega uute tõenditega tutvumiseks. Kulude määrus ja 599,98 euro suurune hüvitis jäid muutmata, määruskaebus rahuldamata. Kaebemenetluse kulud jäid osaliste endi kanda. Ülejäänud põhivaidluse tulemust see määrus ei lahendanud.

Hageja vaidlustas 22. augusti 2012 koosoleku otsuse punkti 2, millega muudeti põhikirjalikke kommunaalkulude, sealhulgas küttekulude arvestamise reegleid. Tema hinnangul suurendas uus kord põhjendamatult täielikult keskküttega ühendatud ruumide tasu ja andis teisele omanikule eelise. Ühistu vaidles nõudele vastu ning viitas ka hilisemale koosoleku otsusele. Esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata, kuid ei kontrollinud sisuliselt heade kommete ja hea usu põhimõtte rikkumise väiteid, kohaldades otsuse kehtetuks tunnistamise reegleid. Apellatsioonikohus märkis, et hageja nõudis just tühisuse ehk õigusliku toime puudumise tuvastamist vastuvõtmisest alates. Otsuse hilisem kinnitamine ei võtnud iseenesest õigust tühisusele tugineda ning häälteenamuse küsimus ei olnud vaidluse ese. Apellatsioonikohus kontrollis esitatud aluseid, kuid neid ei tuvastanud. Kehtinud normid lubasid põhikirjas kulusid jaotada ka pindalapõhisest arvestusest erinevalt. Ainuüksi mõne omaniku tasu suurenemine ei tähendanud veel vastuolu heade kommetega. Konkreetsel juhul arvestas kohus, et mitteeluruumi kasutati kauplusena ning see ei vajanud eluruumiga sama temperatuuri. Ka väidetavat hageja vastuväidete protokollist väljajätmist ei peetud tühisuse aluseks. Kohus nõustus, et teiste omanike kaasamise taotlust ei olnud nõuetekohaselt lahendatud, kuid leidis, et see ei mõjutanud tulemust: sellise vaidluse otsus kehtib ühistu liikmete suhtes sõltumata nende osalemisest menetluses. Kaebus jäeti rahuldamata. Esimese otsuse resolutsioon jäi jõusse ning mõlema astme kulud hageja kanda. 20. detsembri 2012 koosolekut puudutavat teist otsust käsitleti eraldi; käesoleva allika järgi oli see asja arutamise ajaks juba jõustunud.

Ettevõte Rosehill ja füüsiline isik XX vaidlustasid ühistu koosoleku otsused. Nende hagidel olid algul erinevad numbrid; 31. märtsil 2014 liideti need menetlusse 2-13-39622. 9. septembril esitasid pooled vaidluse lõpetamise kokkuleppe. Mõlemad hagejad loobusid hagist ja ühistu toetas loobumist. Pooled kinnitasid vastastikuste nõuete puudumist selles asjas ning leppisid kokku, et kannavad oma kulud ise. Kohus pidas tingimusi seaduslikuks ja täidetavaks ning leidis, et need ei kahjusta avalikku huvi, kinnitas kokkuleppe ja lõpetas menetluse. Koosoleku otsuseid selle määrusega kehtetuks ei tunnistatud. Ettevõttele Rosehill määrati pärast määruse jõustumist tagastamisele 125 eurot ehk pool tema tasutud 250 euro suurusest riigilõivust. Hageja XX oli varem riigilõivust vabastatud, mistõttu tema tagastamistaotlus jäeti rahuldamata. Eraldi vabastati hageja XX kohustusest tasuda riigieelarvesse 250 eurot* kulusid. Raha tegelik ülekandmine ettevõttele ei ole tõendatud.

Varem oli ühistu esitanud XX vastu võlahagi. Selles aktis kirjeldatud menetlusloo järgi jäeti hagi rahuldamata, apellatsioonikohus jättis selle tulemuse jõusse ja kulud ühistu kanda. Seejärel palus kostja määrata hüvitatavateks esindajakuludeks 620 eurot. Esimene 333 euro määramine tühistati menetluslikul põhjusel ja saadeti uuesti läbivaatamiseks; 21. aprillil 2014 mõistis maakohus taas välja 333 eurot. Kostja vaidlustas välja mõistmata jäänud osa. Praeguses määruses pidas kohus põhjendatuks veel 78 eurot abi eest hagivastuse koostamisel: 1,3 tundi hinnaga 60 eurot tunnis. Asjaolu, et dokumendi allkirjastas osaline ise, ei välistanud esindaja tööd. Materjalides olid volikiri, osalise kinnitus ja esindaja allkirjad lisadel, mida kohus pidas piisavaks. Muid vaidlusaluseid kulusid, sealhulgas 140 ja 60 eurot eraldi dokumentide eest, ei aktsepteeritud: esindamine vastavas menetlusetapis ei olnud tõendatud ja üks dokument esitati lubatud selgitustest väljaspool. Esimese astme määrus tühistati summa osas ning 333 euro asemel mõisteti välja 411 eurot. Ühistu väide piirmäärade kohta lükati tagasi, viidates vastava regulatsiooni põhiseadusvastaseks tunnistamisele. Selle määruskaebuse menetlemise kulusid eraldi ei hüvitata. Põhivõlga selle aktiga uuesti ei arutata.

Pärast KÜ Tallinna mnt 21 Narva võlanõude lahendamist taotles XX esindajakulude rahalist kindlaksmääramist. Varasema lahendiga olid maa- ja ringkonnakohtu kulud jäetud ühistu kanda. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Pooled vaidlesid esindaja tegevuse, selle tõendatuse, vajalikkuse ja hüvitamise piirmäära üle. XX vaidlustas ülejäänud kulude hüvitamata jätmise. Ringkonnakohus tühistas 5. detsembri 2013. aasta määruse kaebuse põhjendustest sõltumata: kulud määras kindlaks kohtujurist, mitte kohtunik. Viidates Riigikohtu 4. veebruari 2014. aasta otsusele selgitas kohus, et kulude kindlaksmääramine on õigusemõistmine, mitte tehniline arvutus. Hinnata tuleb esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust ning seda peab tegema kohtunik. Kohtuniku hilisem kaebuse edastamine ei asenda tema osalemist asja lahendamisel. Avaldus saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks. Üksikute kulude põhjendatust ja põhivaidlust selle määrusega ei otsustatud.

KÜ Tallinna mnt 21 nõudis XX-lt majandamiskulude võlga ja viivist. XX eitas võlga ning viitas maksetele, vaidlustatud viivisele ja varasema kohtuasja summade kajastamisele arvestuses. Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest ühistu ei esitanud selget ja kontrollitavat arvestust. Ringkonnakohus nõustus. Ühistu dokumentides erinesid põhi- ja viivisevõla andmed ning nõude tekkimise periood jäi ebaselgeks. Hagi täpsustamise võimalus, uued tabelid ja nõude vähendamine ei selgitanud võla kujunemist. Kohus ei pidanud iseenesest lubamatuks varasema kohtulahendiga väljamõistetud summade kajastamist arvel ega seadusjärgset maksete arvestamise järjekorda, kui pooled kohustust ei määranud. Need asjaolud ei muutnud aga konkreetset nõuet selgeks. Kohus ei tuvastanud lihtsalt korduvat sissenõudmist: arvestus hõlmas ka varasema kohtuasja perioodi ega võimaldanud uut nõuet jälgida. Ühistu ei lükanud XX vastuväiteid, arvestusi ja maksetõendeid usutavalt ümber. 15. oktoobri 2012. aasta otsus jäi muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõlema kohtuastme kulud jäid ühistu kanda. Otsus puudutab läbivaadatud nõuet, mitte kõiki võimalikke tulevasi arveid.

KÜ Tallinna mnt 21 Narva nõudis XX-lt võlgnevust. Menetluses täpsustas ühistu põhivõlga ja loobus täielikult viivisenõudest. XX väitis, et jooksvaid makseid oli tehtud ning uude arvestusse lisati uuesti teises asjas juba välja mõistetud ja täitmisel olevad summad ning kulud. Kohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Arvestusse olid tõepoolest lisatud varasema kohtuasja summad, mille suhtes toimus samal ajal täitemenetlus. Juba lahendatud nõuet ei saanud selles menetluses uuesti lahendada. Hoolimata antud võimalusest ei eristanud ega põhjendanud ühistu konkreetset uut võlga nõuetekohaste alusdokumentidega. Kontoväljavõte kinnitas ka olulisi makseid vaidlusalusel perioodil. Ühistu tunnistas regulaarseid laekumisi, kuid ei pidanud nende kogusumma üle arvestust. Tõendid ei võimaldanud üheselt tuvastada nõutud võlajäägi olemasolu ega suurust. Otsus ei tühista varasemat väljamõistmist ega tuvasta kõigi tulevaste maksekohustuste puudumist. Kõik menetluskulud jäeti ühistu kanda, nende rahalist suurust otsuses ei määratud. Viivist pärast ühistu täielikku loobumist sellest nõudest välja ei mõistetud.

OÜ Rosehill ja hageja XX algne vaidlus ühistuga puudutas koosoleku otsuseid. Selles aktis kirjeldatud menetlusloo järgi rahuldati nõuded varem tagaseljaotsusega, seejärel lisati otsusele põhjendused; edasine vaidlus puudutas kuluhüvitise suurust. Hagejad taotlesid 1 551,64 eurot: riigilõivu 255,64 eurot ja õigusabikulu 1 296 eurot. Maakohus mõistis 28. aprillil 2014 välja 974,92 eurot. Ühistu kaebuse alusel vähendas apellatsioonikohus 22. augustil 2014 summat 867,03 euroni. 9. septembril esitasid pooled kokkuleppe, mille järgi hagejad loobuvad menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ning ühistu toetab loobumist. Iga osaline kannab enda kulud; selles asjas ei jää vastastikuseid kulunõudeid. Kohus pidas kokkulepet seaduslikuks ja täidetavaks, kinnitas selle ning lõpetas menetluskulude kindlaksmääramise menetluse. Ühtlasi tühistati mõlemad nimetatud määrused. Koosoleku vaidluse varasemat otsust selle aktiga ei tühistatud. Varem kindlaks määratud 974,92 ja 867,03 eurot ei ole kokkuleppe alusel uus väljamõistmine.

OÜ Rosehill ja XX taotlesid KÜ Kangelaste 3 16. novembri 2011. aasta üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Maakohus rahuldas hagi varem tagaseljaotsusega, sest ühistu ei vastanud hagile tähtajaks. Ühistu esitas kaja ja vaidlustas 14. augusti 2013. aasta määruse, millega menetlus jäeti taastamata. Ühistu väitis, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud, hagejatel puudus selgitatud õiguslik huvi ja kohus kasutas valet põhikirja. Ta viitas ka õigusabi korraldusega seotud asjaoludele. Ringkonnakohus ei lugenud neid vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Kohus rõhutas, et ka tagaseljaotsuse puhul tuleb kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust, lähtudes seaduses ette nähtud korras omaksvõetuks loetavatest faktilistest väidetest. Ühistu liikmete õiguslikku huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks saab eeldada, kuid hagi ese ja alus tuleb põhjendada. Kuna kokkukutsumise korra rikkumise väide loeti omaksvõetuks, pidas kohus hagi rahuldamist põhjendatuks. Kokkukutsumist tuleb hinnata selle ajal kehtinud põhikirja järgi. Määruskaebus jäi rahuldamata, menetlus taastamata ja kaebemenetluse kulud ühistu kanda; kulude summat ei määratud.

XX ja OÜ Rosehill nõudsid Korteriühistu Kangelaste 3 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ehk nende kehtetust algusest peale. Pärast hagi kättesaamist ei vastanud ühistu tähtajaks. Kohus rahuldas nõude varem kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsusega. Kui ühistu teatas soovist esitada menetluse taastamiseks kaja, täiendas kohus otsust puuduvate osadega. Täiendava otsuse resolutsioon säilitab kõigi 16. novembri 2011 koosoleku otsuste tühisuse. Aluseks oli kokkukutsumise korra rikkumine: hagejate väitel kutsusid koosoleku kokku pädevuseta isikud ning põhikirjas nõutud 15 päeva asemel teatati sellest 6 päeva ette. Õigeaegse vastuse puudumise tõttu luges kohus need faktilised väited ühistu poolt omaksvõetuks. Väidet, et ühele omanikule anti kaks häält, kohus eraldi ei hinnanud. Kokkukutsumise rikkumisest piisas kõigi otsuste tühisuseks; seega pole tegemist iseseisva järeldusega hääletamise õigusvastasuse kohta. Kulud jäid täielikult ühistu kanda, rahalist suurust ei määratud. Otsus tunnistati viivitamata täidetavaks, kuid täitmist ei kinnitatud. Täiendav otsus on varasema tagaseljaotsuse osa, mitte teise vaidluse uus lahend.

XX ja OÜ Rosehill hagi alusel tunnistas kohus tagaseljaotsusega tühiseks kõik Korteriühistu Kangelaste 3 üldkoosoleku 16. novembri 2011 otsused. Tühisus tähendab otsuste kehtetust algusest peale. Kõik menetluskulud jäeti ühistu kanda, kuid nende rahalist suurust ei määratud. Otsus tunnistati viivitamata täidetavaks. See lühike lahend ei sisalda asjaolude kirjeldust ega põhjendusi. Sellest ei selgu koosoleku otsuste konkreetne sisu ega rikkumiste tõendid; samuti ei saa järeldada, et kõiki hagejate väiteid uuriti võistlevas menetluses. See fikseerib nõude tagaselja rahuldamise ja vaidlustamise võimalused. Ühistule selgitati kaja ehk menetluse taastamise avalduse esitamise õigust, hagejatele apellatsiooni. Vaidlustamise soovi korral võis taotleda otsuse täiendamist kirjelduse ja põhjendustega. 16. mail 2012 täiendas kohus otsust kirjelduse ja põhjendustega. Täienduses oli tühisuse aluseks kokkukutsumise rikkumine: vastuse puudumise tõttu loeti omaksvõetuks väited pädevuseta korraldajate ja põhikirjas nõutud 15 päeva asemel 6 päeva ette teatamise kohta. Väidet ühele omanikule antud kahest häälest eraldi ei hinnatud. Täiendamine ei tähenda iseenesest menetluse taastamist ega algse tulemuse tühistamist. Tegelikku täitmist ei tuvastatud.

Kaks hagejat XX palusid tuvastada KÜ Kangelaste 3, praeguse nimega Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu, 12. oktoobri 2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Tühisus tähendab õigusliku toime puudumist algusest peale. Pärast Viru Maakohtu 9. detsembri 2013 otsust esitasid hagejad apellatsiooni. Vaidlustatud otsuste sisu käesolev määrus ei ava. Apellatsioonimenetluses sõlmiti kompromiss: hagejad loobusid hagist ühistu nõusolekul ning osalised kinnitasid, et neil ei ole selles asjas vastastikuseid nõudeid. Kohus pidas kokkulepet seaduslikuks ja täidetavaks ning leidis, et see ei kahjusta olulist avalikku huvi. Varasem otsus tühistati ja menetlus lõpetati. Üldkoosoleku otsuste õiguspärasust määruses sisuliselt ei hinnatud. Menetluskulud jäid iga osalise enda kanda. Kohus määras tagastada 125 eurot ehk poole apellatsioonkaebuse riigilõivust, kuid keeldus tagastamast poolt esimeses astmes tasutud lõivust. Määruskaebuse tähtajaks lepiti kokku kaks päeva kättetoimetamisest. Edasist kaebamist ega jõustumist ei ole üle kontrollitud.

Kolm isikut XX taotlesid KÜ Kangelaste 3, praeguse nimega Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu, juhatuse liikme määramist. Pärast Viru Maakohtu 25. märtsi 2014 määrust ja selle kontrollimist ringkonnakohtus palusid osalised kinnitada vaidluse lõpetamise kokkuleppe. Kohus ei kinnitanud kompromissi, sest selles hagita menetluses ei saanud avaldajad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Esitatud dokumendi sisu võimaldas siiski vastu võtta avaldusest loobumise. Ühe avaldaja loobumise oli maakohus juba varem vastu võtnud; nüüd võttis ringkonnakohus vastu kahe ülejäänu loobumise. Menetlus lõpetati ning 25. märtsi ja 2. septembri 2014 määrused tühistati. Iga osaline kannab oma kulud. Kohus määras ühele avaldajale tagastada 12,50 eurot ehk poole määruskaebuse riigilõivust, kuid ei tagastanud poolt esimese astme lõivudest. Kokkulepitud kaebetähtaeg oli kaks päeva kättetoimetamisest. Jõustumist ei ole üle kontrollitud.

Hageja XX palus tuvastada KÜ Kangelaste 3, praeguse nimega Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu, 3. mai 2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Tühisus tähendab õigusliku toime puudumist algusest peale. Pärast Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 otsust esitas hageja apellatsiooni. Üldkoosoleku otsuste konkreetset sisu see määrus ei ava. Apellatsioonimenetluses sõlmisid pooled kompromissi: hageja loobus hagist, ühistu ei esitanud vastuväiteid ning pooled kinnitasid vastastikuste nõuete puudumist selles asjas. Kohus pidas kokkulepet seaduslikuks ja täidetavaks ning leidis, et see ei kahjusta olulist avalikku huvi. Varasem otsus tühistati ja menetlus lõpetati; üldkoosoleku otsuste kehtivust sisuliselt uuesti ei lahendatud. Pooled kannavad oma kulud ise. Kohus määras tagastada 87,50 eurot ehk poole apellatsioonkaebuse riigilõivust, kuid ei tagastanud poolt esimeses astmes hagilt tasutud lõivust. Pooled lühendasid määruskaebuse tähtaega kahe päevani kättetoimetamisest. Määruse jõustumist ei ole üle kontrollitud.

KERESE 15 NARVA KORTERIÜHISTU taotles aadressi, juhatuse liikmete esindusõiguse piirangu, majandusaasta andmete ja põhikirja muutmise registreerimist. Registripidaja nõudis seadusele vastavat põhikirja: esitatud tekst oli kakskeelne ning selles märgitud nimi erines registrinimest ega sisaldanud täielikku korteriühistu tähistust. Tähtajaks esitati uuesti kakskeelne tekst ja Harju Maakohus jättis kandeavalduse rahuldamata. Ühistu esitas määruskaebuse, viidates põhikirja vastuvõtmisele üldkoosolekul, eesti teksti ülimuslikkusele, varasematele sarnastele registrikannetele ja registriosakonna sekretäri heakskiitvale arvamusele. Tallinna Ringkonnakohus jättis keeldumise jõusse. Kohus selgitas selles asjas, et registrit peetakse eesti keeles ning dokumendid tuleb esitada eesti keeles või nõuetekohase ametliku tõlkega; ühe dokumendi esitamine kahes keeles ei vastanud nõuetele. Võimalik varasem väärpraktika ei kohusta registripidajat seda kordama. Sekretäri arvamus ei seo ka kande üle otsustavat kohtunikuabi ega kohtunikku. Maa- ja ringkonnakohtu kulud jäid ühistu kanda. Määruses on kaebamiseks Riigikohtule ette nähtud 15 päeva ärakirja kättesaamisest. Jõustumist ei ole üle kontrollitud.